Uudised
Uudised
See artikkel räägib 10B klassi õpilastest, kes on tulnud erinevatest Eesti koolidest.
___________________________________________________________________________________________________________________
Betti Säre on 10B klassi õpilane, kes tuli meie kooli Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist.
Suve alguses tuli mul teha otsus- kas Tartu Mart Reiniku Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium või ehk soovin ma veel mõne aasta Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi koolipinke nühkida. Võrru jäämise idee polnud mulle kunagi meeldinud ja tundus, et MHG avab mulle niimõnegi ukse. Pealegi tundus põnev mõte, et ma enda tulevasest klassist vaid kolme inimest teadsin.
Esmapilgul paistis kõik huvitav, ärevust tekitav, ehk veidi keerulinegi ja päris kindlasti erinev kõigest sellest, mida ma seni olin kogenud. Koolikaaslased paistsid minust targemad ja õpetajad karmid. Maja tundus olevat suur ja keerulise ehitusega. Esimesel nädalal suutsin ma pidevalt klassikaaslaste nimesid unustada ja omavahel segi ajada. Eksisin korduvalt ära kusagil söökla ja raamatukogu vahel. Ootasin iga uut tundi suure põnevuse ja väikese hirmuga.
Nüüd, pärast kolme esimest nädalat rebasepõlve tean ma veidi igast klassikaaslasest ja igast koolimaja korrusest. Õpetajad polegi nii pahad ja klassikaaslased on lausa vapustavad. Ma ei olnud kunagi ennast suutnud ette kujutada härmakana, kuid nüüd olen kindel- mul on puhas rõõm olla üks teie seast.
_____________________________________________________________________
Keidi Urbanik on 10B klassi õpilane, kes tuli meie kooli Antsla Gümnaasiumist.
Mille pärast ma tulin Miina Härma Gümnaasiumisse? Keeruline küsimus. Tahaksin öelda, et kõige, aga
enne siia tulekut ei osanud ma midagi täpset arvata.
Ootused olid muidugi väga kõrged, ja pean tunnistama, et ma ei ole mitte üks raas pettunud,
pigem lausa üllatunud. Ootasin ülbeid ja ennast täis inimesi nagu olin n-ö
linnalegendidest kuulnud. Kujutasin ette, et koolikord on hullem kui "Põgenemisest"
tuntud Sona vanglas. Eksisin. Minu õnneks sattusin ma klassi, kus on enamus uued õpilased,
inimesi üle terve Eesti, igast meie väikese riigi nurgast.
Tegin katsed, sest 9. klassis tekkis mul üüratu soov siia kooli tulla. Eriti pärast seda,
kui minu eesti keele ja kirjanduse õpetaja, samuti Miina Härma vilistlane, mulle sellest
koolist ainult ülivõrdes rääkis.
Kuigi ma olen siin koolis käinud alles kuu, ja õpetaja alates 1. klassist kuni 12. klassini , oskan ka mina
hetkel ainult väga head öelda (välja arvatud muidugi see, et kooli kohvikus on vastikud
pelmeenid)! Ma olen oma kooli ja haru valikuga 100 protsenti rahul ja arvan, et need,
kes pole, peaksid küll Raja tänavale minema.
_____________________________________________________________________
Sander Alekand on 10B klassi õpilane, kes tuli meie kooli Tartu Kivilinna Gümnaasiumist.
Sel kevadel oli tõenäoliselt mu senise elu kõige närvilisem periood. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi põhikooli lõpetades hakkasin põhjalikumalt lähitulevikule mõtlema. Lähemal vaatlemisel selgus, et see on võrdlemisi hägune ega pruugi akadeemilises mõttes väga paljutõotavaid võimalusi pakkuda.
Nimelt, kui nüüd päris aus olla, polnud ma just kõige motiveeritum õpilane. See aga ei tähenda, et mul ambitsioone poleks olnud. Kindel plaan oli ja on siiamaani pärast keskkooli ülikooli astuda (siinkohal on plaan uduloori mattunud, sest eriala valiku üle ma veel tõsisemalt pead murdnud ei ole). Pärast Miina Härma Gümnaasiumi sisseastumiskatseid muutus mu meel eriti mõruks hetkeni, mil nägin oma initsiaale kvaliteedikontrolli läbinud õpilaste nimekirjas. Siis adusin, et juhtunud on midagi enneolematut. Lõppude lõpuks võib nentida, et lõpueksamid läksid paremini, kui oleksin julgenud lootagi.
Esimene september maandus mu õuele. Klassijuhatajale kaasa võetud lill käes, pea uudishimulikke mõtteid täis, kõndisin oma uue kooli poole. Pärale jõudes panin tähele, et koolivaim on end siia klassiruumidesse ja koridoridesse väga õdusalt sisse seadnud. Kaasõpilaste näod peegeldasid samaaegselt nii õnne kui ka nukrust. Inimesi rõõmustas oma vanade sõprade ja tuttavate taasnägemine pärast paarikuist suveaega, kuid samas oli õhus kurbust selle üle, et suvekuud möödusid sellelgi aastal sama kiiresti kui möödunutel ja jälle tuleb sukelduda rutiinsesse kooliellu.
Siin koolis süveneb minus iga päevaga tunne, et olen nagu pärismaalane New Yorgis ehk teisisõnu tunnen end pagana lollina. Lihtne pole – õppimist tuleb tõsiselt võtta ja tundides, kus vanasti nihverdasin, on eriti raske. Omad vitsad peksavad ja kõik vanad augud tuleb nüüd topelttööga kinni lappida. Niisiis, kes te arvavate, et põhikoolis võib lebotada, uskuge - õppimist edasi lükates on hiljem end rööbastele tagasi suunata palju keerulisem.
Minna-Triin Kohv
Gümnasistide väärikas esinemine kõrvu profisportlastega
Lisas Tiina Tikk
23. jaanuaril peeti Tallinna spordihallis järjekordsed sõudeergomeetrite võistlused Alfa 2010, mis said alguse juba 1993. aastal. Võistlustel pistsid rinda nii oma ala tipud Eestist ja Baltikumist kui ka koolide esindusvõistkonnad üle vabariigi.
Võistlusel osales üle 400 spordihuvilise, kes võtsid omavahel mõõtu kolmes erinevas valikklassis. Vabaklassid olid mõeldud igaühele, kes soovib ennast proovile panna; valikklassides tegid kaasa oma ala parimad ja neljaliikmeliste võistkondade arvestusse kuulusid nii firmade, õpilaste kui ka perekondade võistkonnad.
Kõikide teiste klasside osavõtjatel tuli hoolimata vanusest läbida 1000 meetrit, samas kui neljaste võistkondade liikmed pidid endast maksimumi välja pigistama poole lühemal distantsil.
Nimekaimatest sportlastest saavutas kilomeetrisel distantsil esikoha Tõnu Endrekson (aeg 2: 45,1) Allar Raja ja Andrei Jämsa ees. Naiste võistlusklassis võidutses Kaisa Pajusalu Alfa rekordiga 3:11,6.
Härma kool oli esindatud nii poiste kui tüdrukute kahteistkümnendate klasside arvestuses. Abituuriumi neiud Mariliis Trei, Katre Kõiv, Hanna Helena Pärn ja Mirjam Nugis (10.klass) sõitsid end finaalis eelvõistluse kolmandalt kohalt hõbedale, Tartu Raatuse Gümnaasiumi järel. Noormeeste võistkond (kooseisus Martin Kallavus, Priidik Ulp, Mihkel Allorg, Fred Värsi) platseerus tihedas heitluses kolmandale kohale, saades teise koha omanikega võrdse aja. Hõbe- ja pronksmedali saatus otsustati eelsõitude tulemuste põhjal. Võitjale, Tallinna Reaalkoolile, kaotati vaid 0,5 sekundiga. Koolide üldarvestuses viis kuldse karika koju Tallinna Reaalkool.
Õnnitlused meie tublidele sportlastele ja nende suurepärastele juhendajatele Tähti-Merike Kilgile ja Jannar Tähepõllule!
Allikas: http://www.concept2.ee/fotod/alfa2010/index.html
Rohkem informatsiooni võistluste kohta:
http://www.alfarace.ee/index_est.html
Tulemused: http://www.alfarace.ee/tul_alfa/tul_alfa_2010.pdf
Tartu koolide karikavõistlustel kergejõustikus, mis toimusid läinud aasta teisel detsembril Tartu Ülikooli spordihoones, suutsid Härma kooli õpilased enda tugevuse maksma panna. Nii teeniti kindel võit Kivilinna gümnaasiumi ees.
Osalevatel koolidel tuli kavasolevatel aladel ( 60 meetri jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, 800 m jooks ja kuulitõuge) igas vanuseklassis välja panna üks noormees ja neiu. Samuti peeti ka 4x200 meetri teatejooksud. Vastavalt saavutatud kohale teenis iga võistleja enda koolile punkte, mis koolide paremusjärjestuse selgitamiseks kokku liideti.
Kõige silmapaistvamate tulemuste eest hoolitsesid meie lõpuklasside esindajad, võttes individuaalses arvestuses seitse alavõitu. Kogu kooli peale võideti kokku 11 ala. Säravaimate tulemuste eest hoolitsesid Diana Suumann (60m), Kristi Tiimann (800m), Elina Lehtmaa (kaugus), Getter-Marie Lemberg (kõrgus), Tõnis Tein (kõrgus), Rasmus Mägi (kaugus), Martin Kallavus (kuul), Džonathan Šapoval (60m), Verner Palk (kaugus) ja TJ 4x 200 m võiskond, koosseisus Diana Suumann, Kristi Tiimann, Kertu Margus ja Tiina Tikk, samuti võitsid kulla Mariann Männistu, Piret Pärnik, Mairis Kivi, Mirjam Metsik tüdrukute A- vanuseklassis samal distantsil.
Ülekaalukas võit saavutati juunioride klassi (sünd. 1990-1992) üldarvestuses, edestades Tartu Kivilinna Gümnaasiumit 18 punktiga, A - klassi võistkond (sünd. 1993-1994) hõivas kolmanda poodiumikoha ja B - klass (sünd. 1995-1996) võitis poiste ja tüdrukute koondarvestuses hõbedase karika. Koolide lõplikus pingereas triumfeeris esikohal meie kooli võistkond Kivilinna Gümnaasiumi ees.
Võidurõõm oli eriti suur, kuna suudeti alistada igipõline rivaal, spordikallakuga Kivilinna Gümnaasium.
Tõestasime taaskord, et andekaid härmakaid meil jagub!
Jõudu ja jaksu järeldulevatele põlvedele Härma liiderpositsiooni säilitamisel ! 
Alates 28ndast novembrist on 20 meie kooli segakoori liiget andnud lauljate ja näitlejatena etendusi teater Vanemuise laval. Uku Uusbergi uus lastelavastus kannab nime „Kuidas kuningas Kuu peale kippus“ ning härmakad on selle aja jooksul saanud teha koostööd ühtede lahedamate eesti näitlejatega, piiluda teatrielu lavatagustesse, vaadata, kuidas kuningas taburetiga lendab, kuidas inimesesuurused lilled terve lava katavad, kuidas sepp kiirkuulipulbrit patta kallab ning palju enamatki.
Kõik algas ühes tavalises kooritunnis, kui Kadri Leppoja mainis, et Uusberg tahab meie kooliga koostööd teha ning segakoorist inimesi oma uude näidendisse paluda. Järgmisena harjutasime juba Peeter Volkonski kirjutatud muusika ja Dagmar Normeti ja Strisdanddolia Vai sõnadega tõsiselt häid laule ning õigepea olime Vanemuises esimestes proovides, kus kohtusime lavastaja, näitejate, bändi, koreograafi ja ka lava endaga. Proovidele tuli end tõeliselt pühendada, mis tähendas ka seda, et nädal enne esietendust me oluliselt koolis käia ei jõudnud. Olime iga päev proovides kella kümnest hommikul vahel isegi poole kaheteistkümneni õhtul. See võiks vahel küll väga väsitavaks muutuda, kuid tegelikult oli see täiesti tühine kogemuse ja rõõmu kõrval, mis me osalemisest saime. Proovides oli küll närvilisemaid hetki ja mõnikord pidi ühte stseeni ikka ja jälle otsast peale tegema, kuid enamjaolt sai lihtsalt nalja ja õhkkond oli vaba. Nii on praegu ka ete
ndustel. Ka rambipalavikku ei tunne enam keegi, kui just sõbrad-tuttavad vaatama pole tulnud.
Algul oli ka väike kartus, et esinemine muutub 22 etenduse jooksul rutiinseks, aga praegu, kui etendusi on alles vaid seitse, võin kinnitada, et see pole kindlasti nii. Hoopis vastupidi - loodan südamest, et saame lisaetendusi teha. Lisaks on iga etendus eelmisest täiesti erinev. Kuidas esinemine välja tuleb, sõltub päris mitmest erinevast tegurist. Alustuseks kas või sellest, kuidas publik laval toimuvat vastu võtab, kaasa elab ja naerab ja lõpetades erinevate väikeste „üllatustega“.
Näiteks kord, kui ma kohas, kus meil koolivormist, mis hõlmab pluusi, seelikut, põlvikuid, lipsu, paeltega jalanõusid ja koolikotti, oli ligikaudu minut aega ümberriietuda liibuvasse kostüümi, sussidesse, sonisse, teise lipsu ja millessegi kleiditaolisesesse, avastasin, et ma olen unustanud oma riided tavapärasesse paika valmis sättida. Endalegi üllatuseks jõudsin ma õigeks ajaks lavale, kuna tormasin täiel kiirusel samal ajal sõimeldes teise ruumi, kus mu kostüüm riidepuul rippus. Sooritasin tõenäoliselt oma elu kiireima riidevahetuse. Meil on ka esinemiste ajal õnnetusi juhtunud, näiteks kord murdis üks meist akside taga joostes käeluu.
Tegelikult on kõik selles etenduses viimase peal. Tõepoolest on tegu oma rolle ideaalselt mängivate näitlejatega, kelleks on Martin Kõiv, Markus Luik, Ao Peep, Maarja Mitt, Tanel Jonas, Janek Joost, Karol Kuntsel ja Maarius Pärn. Lavastuse muusika meeldib mulle iga etendusega üha rohkem ning bänd, koosseisus Andrus Lillepea (trummid), Margus Tammemägi (perkussioon), Mati Sütt (bass), Karl Laanekask (kitarr), Priit Sootla (klahvpillid), Artur Kiik (tromboon), Vallo Mänd (trompet), Tanel Aavakivi (trompet), on ülihea. Saal on etendustel mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanute naerust pakatamas. Muidugi ei saa ka unustada Uku Uusbergi ennast ning kõiki teisi, kes kaasa löövad.
Igaljuhul tuleks kõigil, nii suurtel kui väikestel, seda etendust vaatama kiirustada, sest etendusi on jäänud vaid seitse ning seda näidendit ei soovita ma küll kellelgi maha magada, eriti, kui Vanemuine valis lavastuse „Kuidas kuningas Kuu peale kippus“ oma aasta lavastuseks. Lõppude lõpuks osalevad selles härmakad ise ning ka sellepärast tuleks see etendus kindlasti ära näha.
„Kuidas kuningas Kuu peale kippus“ kava:
Aprill:
21.04. - kell 12:00 ja 18:00
Mai:
6.05. - kell 12:00
Tänavune veebruari algus on olnud kõnederohke. Nimelt toimusid Härmas nii eesti- kui inglisekeelne kõnevõistlus, et selgitada välja parimad, kes esindaksid kooli juba linnavoorudes. Üritused kujunesid küllatki populaarseteks; mitmed osavõtjad panid oma kõnelemisoskuse proovile mõlemas keeles. Kummastki võistlusest väljusid võitjatena Martin Kilp ja Elen Veenpere.
8. veebruaril toimunud eestikeelsel kõnevõistlusel oli üldiseks teemaks „Raamatuaasta“. Sellest johtuvalt olid teemad seotud raamatute, nende vajalikkuse ja kaasajastumisega, lugemisharjumuste ja haridusega. Populaarseimaks probleemiks kõnelejate seas oli laste lugemisharjumuste allakäik. Peamise põhjusena nägid võistlejad ühiskonna üldist mõju, mis paraku soosib kõikvõimalikke teisi meelelahutusvahendeid kui raamatuid. Räägiti ka noortekirjanduse kehvast kvaliteedist ja üheülbalisusest. Neljaliikmelisesse žüriisse kuulusid eesti keele õpetajad Jana Kübar ja Reet Volmer, IB koordinaator Irja Toots ja Dagmar Pasovs õpilasesindusest.
Võitjaks kuulutatud 12. A klassi õpilane Martin Kilp pööras oma kõnes erilist tähelepanu audioraamatu mõjule lastele, veendes publikut, et masin ei suuda asendada ema või isa, kui lapsel tekib raamatut „lugedes“ mõni küsimus. Teisele kohale tulnud Elen Veenpere 11.B klassist keskendus oma kõnes haridusele, rõhutades, et ei tohi samastada haridust ja haritust ning tõi välja mitmed Eesti haridussüsteemi head ja vead. Kolmanda koha pälvis Eva-Lota Volmer 12.B klassist.
Paar päeva hiljem toimunud inglisekeelsel kõnevõistlusel oli konkurents märksa tihedam ja publiku huvi suurem. Sealse žürii moodustasid prantsuse keele õpetaja Eha Allorg, inglise keele õpetaja Heiki Puusepp, Härma kunagine õpetaja Mall Tamm ja Irja Toots. Kõnelejate seas osutus populaarseimaks teemaks “How Does Virtual Communication Influence Our Behaviour And Relationships?“ Võidukõne esitanud Martin Kilp oli valinud oma teemaks “ Audio-book – the Book of the Future “. Teisele kohale platseerus taaskord Elen Veenpere ja kolmanda koha saavutas Karin Raudsepp 12.B klassist.
Eestikeelse kõnevõistluse linnavoor toimus paar päeva hiljem ja sealgi triumfeerisid samas järjestuses Martin ja Elen. Martini hinnangul oli koolivoorus konkurents isegi tihedam kui linnavõistlusel. Teemadevaliku osas arvas Elen, et inglisekeelsel konkursil olid liiga kitsad teemad ja küllatki raske oli originaalset vaatenurka leida, eestikeelsel, samas, oli see vägagi võimalik. Oma esitustega jäid nii Elen kui Martin rahule, kuid mõlemad kinnitasid, et väike närv oli enne esinemist ikka sees.
Kõigi suurte ja väikeste rõõmuks pole tali üle pika aja taeva jäänud ja lõpuks ometi on põhjust välja otsida oma suusad-kelgud-uisud. Kel aga endal vajalik talvevarustus puudu või väikeseks jäänud, oli suurepärane võimalus 14. jaanuaril Miina Härma Gümnaasiumi ees toimunud talvelaadal kõike vajalikku osta, müüa ja vahetada.
Pärastlõunane laadaüritus kujunes oodatust hulga populaarsemaks. Välja oli pandud väga uhke valik erinevatest sajanditest ja kümnenditest pärinevaid murdmaasuuski, isegi mäesuuski, erinevas suuruses uiske, suusasaapaid ja ka talveriideid. Letil torkas silma ka esinduslik kollektsioon villastest käpikutest, sokkidest ja sallidest.
Oma kauba võis asetada kõigile uudistamiseks letile enda südametunnistuse järgi määratud objektiivse hinnaga. Kõiki uusi müügile saabunud tooteid tutvustas esmalt kõlaval häälel õpetaja Tähti Kilk. Entusiastlikumad müüsid oma kaupa isiklikult ja reklaamisid personaalselt potensiaalsele sihtgrupile. Nr 34 lumivalgeid nahkuiske keelitati proovima vist küll pea kõik kohalviibinud pisemad tütarlapsed. Laadakultuurile omaselt kuulus ürituse juurde üksteise ületrumpamine: sarnase kauba müüjad kiitsid hoolega enda poolt pakutava hinna ja kvaliteedi suhte headust.
Uudistajaid, kes ise midagi ei müünud, oli hämmastavalt palju. Mina näiteks ei jõudnud oma uhiuusi nr 35 suusasaapaid letile asetadagi, kui juba tundsid nende vastu huvi mitu lapsevanemat. Saapad soetas ema, kelle võsuke oli parasjagu hoopiski tunnis, aga ema oli kindel nende sobivuses. Oma lastele talispordivarustuse jahil olid ka mitmed õpetajad.
Laadalikku õhkkonda täiustasid muusika, soe tee ja piparkoogid. Ürtituse organisaatoriteks olid oskusainete õpetajad Tähti-Merike Kilk, Jannar Tähepõld, Tairo Talvis ja Marje Peedisson. Laadamelus kaasa lööva kehalise kasvatuse õpetaja Jannar Tähepõllu sõnul korraldati laat eelkõige praktilistel kaalutlustel, sest milleks jätta väikeseks jäänud suusad keldrisse tolmu koguma, kui keegi teine võiks nendega hoopis suusatada.
Tänu suurepärasele talveilmale toimuvad üle pika ajal jälle ka talvised kehalise kasvatuse tunnid õues. Juba aastaid pole ilm võimaldanud kooli ette uisuväljaku rajamist. Nüüd võib iga päev näha küll tillukesel, kuid siiski toredal, uisuväljakul hokimängijaid, niisama liuglejaid ja piruetisooritajaid. Kel isiklukud uisud puuduvad, võib need laenutada kooli värskelt täiendatud uisubaasist. Taas pannakse käima ka traditsiooniline suusabuss, mis viib suusasõbrad ühiselt igal nädalal erinevatesse kohtadesse Tartu ümbruses suusatama.
Talisport on Härmas alati au sees olnud. Pole palju selliseid linnakoole, kel oleks oma uisubaas ja ühised suusamatkad. Säärased üritused nagu tänavu toimunud talvelaat muudavad sportlikku ühistegevust kindlasti veel populaarsemaks.
Pilt: http://emilylistfield.wordpress.com/2009/07/05/the-godfathernyc-prepgossip-girl-connection/
Härmakad on tuntud välismaale õppima asumise poolest. Kui Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturientidest jätkab oma akadeemilist karjääri võõrsil mõni üksik, siis meie koolis küündib vastav näitaja aastas paarikümneni.
Mitmetel härmakatel on juba gümnaasiumisse astudes kindel siht silme ees ning plaanid tulevikuks enam-vähem tehtud. Sellest hoolimata on suur hulk õpilasi, kel pole õrna aimugi, millega nad oma tulevases elus tegeleda soovivad või millisena nad oma elu kümne aasta pärast ette kujutavad.
Kahtlemata on palju ka neid, kes tahaksid välismaale õppima minna, kuid peavad seda kas liiga keeruliseks või liiga kulukaks protsessiks. Kuivõrd maailma parimate koolide nimistus domineerivad just USA kõrgkoolid, siis on paljude esmaseks valikuks Ameerika. Olles ise hiljuti läbinud USA kõrgkooli kandideerimise piinarikka kadalipu ning teades täpselt, mida selline protsess endas kätkeb, kaua aega võtab ja palju raha nõuab, olen otsustanud oma kaasõpilasi, kel sama katsumus lähiajal ehk ees seisab, nõu ja jõuga aidata.
Aeg on raha
Mida varem kandideerimisega algust teha, seda parem. USAsse kandideerimine ei ole nii kerge kui söökla järjekorras trügimine. Tegelikult on tegemist äärmiselt aeganõudva protsessiga, mis nõuab kannatlikku meelt ja aegsat planeerimist.
Pea kõikide USA ülikoolide üheks nõudeks on, peale õpetajate kirjutatud soovituskirjade, ka mitmete erinevate testide edukas läbimine. Nii sooritasingi ma möödunud aastal ühtekokku neli erinevat testi.
Enamikule õpilastest on TOEFL (Test of English as a Foreign Language) tuttav, nii et sellest ma rohkem ei räägi. Mida aga paljud ei tea, on see, et kõvasti kaalukamaks on USA kõrgkooli pürgimisel SAT.
SAT ei testi mitte õpilase keeleoskust, vaid kontrollib tema analüüsi- ja lugemisoskust ning elementaarse matemaatikat. Muuhulgas tuleb 20 minutiga kirjutada ka paarisajasõnaline essee. Lisaks tuleb sooritada 1-3 ainetesti. Ainetestide valimise juures on soovituslik, et need omaksid tihedat seost erialaga, mida soovitakse õppima asuda.
Kõiki eelpool mainitud teste saab teha vaid kindlatel aegadel ja kuupäevadel. Õpilased üle kogu maailma sooritavad neid teste samal ajal. Testid on tasulised ja neile tuleb aegsasti ette registreeruda. Enamikke teste on võimalik teha suisa Tartu Ülikooli ruumides, vaid mõne üksiku testi sooritamiseks peab minema pealinna.
Raha on odav
Enamikus mainekatest USA kõrgkoolides, sh kõigis Ivy League’i kuuluvates koolides, toimub õppetöö finantseerimine vajaduse alusel: kui sa ise ei jõua maksta, siis makstakse sinu eest, seda nii elamise, õppemaksu kui ka igapäevase toidu eest. Ehk teisisõnu: raha ei ole USAsse õppima asumisel mitte mingiks takistuseks.
Konkurents on tihe
Üldine kõrghariduse tase teisel pool lompi on kõrge. Vaeseid idaeurooplasi ja aasialasi soosiva õppemaksupoliitika tõttu kandideerib igale kohale ligi kümme inimest. Ainukeseks eeliseks, mis eestlased kohalike ees omavad, on meie eksootilisus. Õpilane väiksest riigist kusagilt kaugelt põhjast, millest keegi kuulnud pole, vürtsitab kindlasti üliõpilaselu. Sealsetel ülikoolidel on kombeks uhkustada, kellel on rohkem õpilasi eri riikidest. Olukord ei ole absoluutselt lootusetu ja proovida võib alati, nii et edukat kandideerimist!
Kõigile huvilistele lisainfo: http://www.ut.ee/ameerika
5 kooli võistlus
Tänavu möödus 45 aastat sellest hetkest, kui C. R. Jakobsoni Gümnaasium tegi ettepaneku Nõo Reaalgümnaasiumile, Hugo Treffneri Gümnaasiumile, Miina Härma Gümnaasiumile ja Tartu Tamme gümnaasiumile katsuda jõudu reaalainetes.
13.-14 jaanuaril 2010 kogunesid viie kooli parimad õpilased Hugo Treffneri gümnaasiumisse, et välja selgitada parimad matemaatikas, füüsikas ja keemias. 13. jaanuaril toimusid matemaatika ja füüsika, 14. jaanuaril aga keemia.
Matemaatika üldarvestuses sai kolmanda koha Tuule Mall Kull (12a, MHG). Füüsikas ei jõudnud kahjuks keegi Miina Härmast kolme parima hulka, kuid Tuule Mall Kull oli parim tütarlaps. See-eest keemias sai Katrina Sepp (11a, MHG) teise koha olles sellega ka parim tütarlaps.
Koolide arvestuses jagasime matemaatikas 3-4 kohta, füüsikas olime neljandad ja keemias saavutasime teise koha.
Kolme aine kokkuvõttes oli parim õpilane Ants Remm (HTG, kokku 136,5 punkti kokku. Märkimist väärib see, et Ants on MHG vilistlane), teisel kohal oli Tuule Mall Kull (MHG, 135 punkti kokku) Ja kolmas koht kuulus Mario Reimanile (NRG, 118,5 punkti kokku).
Koolide üldjärjestuses oli parim HTG (18 punkti) järgnesid NRG (10 punkti), MHG ja CRJG jagasid kolmandat neljandat kohta (8 punkti) ja viimane auväärne koht kuulus TTG (4 punkti).
Auhindu jagati mitmeid. Igaaastased rändauhinnad on järgmised: E. Meidla rändauhind, mis sel aastal läks Siiri Mägile (HTG), H. Keerutaja rändauhind kuulub sellel aastal Ants Remmile (HTG) ja K. Kruse rändauhinna sai Eva-Lota Käsper (HTG).MHG vilistlased olid oma õlule võtnud 5. kooli võistluse füüsika ja matemaatika iga kooli kolme parima õpilase toetamise.Tallinna Tehnikaülikool tunnustas aga MHG-d kui kõige paremat põhikooli.
5. kooli võistluse ametlik lõpetamine toimus juubeli puhul Tartu Ülikooli aulas. Seal nimetati seda võistlust kui Eesti kõige pikema ajalooga koostöövormi koolide vahel.
Et MHG osales võistlusel nii edukalt, sooviksime tänada järgnevaid õpetajaid, kes valmistasid õpilasi selleks ette:
Matemaatika- Tiiu Sasi, Mai Aavasalu, Janika Kaljula, Anne Lindström.
Füüsika- Maire Piirimäe, Erkki Tempel
Keemia- Helle Sorge, Jüri Vene, Erkki Tempel.
Samuti tuleb tänada ka segakoori, kes esines Ülikooli aulas (dirigent Kadri Leppoja ja kontsertmeister Vivian Kallaste).
Kõige tähtsam on aga see, et järgmisel aastal peetakse 5. kooli võistlus maha MHG-s. Jõudu ja edu osalejatele ning korraldajatele!
Käsitöö klassis toimunud direktori vastuvõtul said osavõtjad ja õpetajad suu magusaks koos sooja joogi ja viinamarja mahlaga.
Vasakult: Paap Koemets,Mariliis Õun,Katrina Sepp,Ann Maser,Tuule-Mall Kull,Martin Kilp, Morten Vaalma,Paul-Gunnar Loorand, Dain-Maano Muru , Siim Isküll, õpetaja Maire Piirimäe
Vasakult: Siim Isküll, Maire Piirimäe, Jüri Vene, Tiiu Sasi
Vaskult: Helle Sorge, Kadri Leppoja ja koormeister Vivian Kallaste
19. novebril toimus juba viimastel aastatel traditsiooniks saanud töövarjupäev. Rõõm tõdeda, et üritus kogub üha enam populaarsust. Idee seisneb selles, et gümnaasiumi lõpuklasside õpilased saavad valida omale isiku, kellega nad ühe päeva tööl koos veedavad ehk siis n-ö varjuna sabas jõlguvad.