Joomla TemplatesBest Web HostingBest Joomla Hosting
    Küsitlused
    Paberlehe ikka ostsid?
     
    Toeta tabularasa.PRI.EE säilimist!

    .pri.ee priiks! .pri.ee priiks!

     

    .pri.ee priiks!.pri.ee priiks!
    .pri.ee priiks!
    .pri.ee priiks!
    Home Õpilaste loomenurk

    Õpilaste looming

    Õpilaste looming

    Õpilaste looming (1)

    Reede, 11 September 2009 17:03

    Sander Alekandi luule

    Lisas Minna-Triin Kohv

    Sander Alekand on endine Kivilinna gümnaasiumi õpilane, kes nüüd käib meie kooli 10B klassis.

    ___________________________ 

    "Juured"

    Austust tuleb anda neile, kes on suutnud muuta

    maailma sõna jõuga ja mitte millegi muuga.

    Kes tuleb võtta muusaks, kelle teed järgida,

    kes alustasid tööd, kuid ei saa lõppu jälgida.

    Kes olid hingega juures, kel olid sügavad juured,

    kuid kes unustatakse, sest ollakse liiga suured.

    Muutunud on luule ning puhuvad uued tuuled.

    Võitlevad närbunud õite eest mu häälepaelad ja huuled.

    Ja sõnad võimsamad, kui mistahes rusikad.

    Kõik sõlme aetud juured tuleb uuesti lahti pusida

    ning küsida endalt, kelle eest me sõdime?

    Kas muusika elab, või on ta marutõbine?

    Kes teeb karuteene tervele poeesia stseenile?

    Kellel veel voolab tõupuhast verd veenides?

    Esmalt probleemi, mees, otsi enda seest.

    Kas su veri puhtam on keskmisest kraaniveest?

    Teine stroof, ses' loos toob esile fakti,

    et enamasti kultuur ei kasva välja riidekapist.

    Iga piider matkib, napib teemasid, ei peeta takti.

    Oma veidi kriitikatki, siis end räpist eemaldadki.

    Üleshaibitud teema keldrilae purustab.

    Madalat mõttelendu iial aeg ei unusta.

    Ei tunnusta segatud, vaid ainult puhast kraami,

    sest enamasti kaifi mussi ei liikle magistraalil.

    _______________________________________

    "Läbi akna"

    Üks muss, üks meel, üks ühine keel,

    kuid aknast sisse vaadates tundub tühine see.

    Keeratakse pea viltu, et leida miskit laita

    ja kaetakse kõrvad, kui tahame kaitsta.

    Ignorantsus domineerib võltsintellektikas.

    Nüüd iga ääremärkus selle tunde tekitab,

    et keeled teravaks tehti, luues liblikaefekti.

    Inimkombeline suhtlemine enam ei kehti.

    Ei ava unistuste akent, kohandun amfiibina.

    Vahel kuivan nagu kaamel, vahel külmunud pingviinina.

    Kui sülg väljub koos riimiga, kaovad need piirid ja

    enam ma ei viivita, lõhken kui foolium torusiiliga.

    Aken kukub klirinal, möllavad tuuleiilid ja

    haigustüvi mutanteerub, kõiki teid ma kiiritan.

    Niisiis ma hoian akent parem statsionaarsena

    ja kuniks mul on selleks õigus, möödu sellest kaarega.